Q1, Q2, Q3 või Q4: millist pahteldusklassi Teie objekt tegelikult vajab

Pahteldusklassid Q1 kuni Q4 ei ole Eesti riiklik standard. Knaufi Eesti materjal ütleb selle otse välja: kipsplaatpindade viimistlemise kvaliteediklassid Q1 kuni Q4 on välja töötanud Euroopa Kipsitööstuse Liit Eurogypsum ja Viimistlusettevõtete Liit UEEP. See on tootjate ja viimistlejate ühine süsteem, mitte määrus.

Praktiline tagajärg on lihtne. Ükski meile teadaolev Eesti õigusakt ei ütle, et koridori sein peab olema Q3. Klassi määrab see, kes kirjutab tööde kirjelduse: projekteerija, tellija kuluinsener või peatöövõtja skoobitekst. Kui keegi seda ei kirjuta, ei ole klassi lepingus olemas, ja siis kehtib see, mida kirjeldab allpool peatükk „Kui leping klassi ei nimeta".

Knauf soovitab lepingu koostajale sedasama. Tootja lehel on kirjas, et eriarvamuste vältimiseks tellija ja tegija vahel tööde lõpptulemuse osas on mõistlik määrata kvaliteedinõuded just pinna kvaliteediklassidega. See on soovitus lepingu tekstile, mitte paigaldusjuhis meistrile.

Sama leht lisab teise poole, mis skoobis sageli puudu on: viimistlustööde lepingutes ja tööde kirjeldustes määratakse viimistletava pinna omadused ja kvaliteeditase. Omadused ja tase on kaks eraldi rida. Tase üksi ei ütle, mis pinnale peale tuleb, ja just see määrab, kas tase on üldse õigesti valitud.

Iga tase sisaldab eelmist. Alljärgnev järgib Knaufi Eesti pahtlilehe määratlusi.

Q1 on tehniliselt vajalik tase. Kipsplaatide vuugid täidetakse pahtli ja vajadusel vuugilindiga ning nähtavate kruvipeade kohad kaetakse pahtliga. Sileduse ja välimuse kohta Q1 pinnal optilisi nõudeid ei kehti. Q1 sobib pinnaks, mis kaetakse keraamiliste või dekoratiivplaatidega, ja aluseks järgmisele pahtlikihile.

Q2 on standardpahteldus. Q1 peale tuleb teine pahtlikiht nii, et üleminek ühelt plaadilt teisele oleks sile; sama nõue kehtib kinnitusvahendite, sise- ja välisnurkade ning paisumisvuukide servade kohta. Q2 sobib mattvärvide, jämedama tekstuuriga seinakatete ja üle 1 mm terasuurusega dekoratiivkrohvide alla. Pinnale ei tohi jääda pinnatöötlusjälgi ega pahtlijääke.

Q3 on standardpahteldus, millele lisandub vuugikohtade lai pahteldus ja kogu kartongipinna katmine õhukese pahtlikihiga, mis täidab poorid. Tasandatud pinda lihvitakse vajaduse järgi. Q3 sobib õhukeste seinakatete, mattvärvide ja kuni 1 mm teralisusega dekoratiivkrohvide alla.

Q4 on lauspahteldus. Vuugid ja kogu plaadipind kaetakse ühtlase 1 kuni 3 mm pahtlikihiga ning vajadusel kaetakse lihvitud ja kuivanud pind veel ühe õhema kihiga. Q4 on kõige kõrgema tasasusega tase ja sobib siledate ning läikivate seinakatete, keskmise läikega värvide ja dekoratiivpahtelduse alla.

Ruumi nimi ei ole klassi valiku alus, vaid lühend. Tootja seob taseme viimistlusmaterjaliga: sellega, mis pahtli peale tuleb ja kui palju see pind valgust tagasi annab. Ruumitüübi tabel töötab ainult siis, kui iga rida kannab endaga kaasas viimistluse, mille alla see tase on mõeldud. Ilma selleta on tabel arvamus.

Kaks reeglit käivad tabelist üle. Esiteks: kui pind kaetakse keraamilise plaadiga, tuleb Knaufi juhise järgi pahteldada ainult vuugid ning vuugipiirkonnast kaugemal tuleb lihvimist ja pahteldamist vältida. Kõrgem tase on siin raha, mis kaob plaadi alla. Teiseks: mitmekihilise tulepüsivusnõudega tarindi puhul tuleb pahtliga täita ka alumiste plaadikihtide vuugid, ilma vuugilindi ja kruvide katmiseta. Seda tööd nähtava pinna klass ei sisalda ja see kuulub eraldi skoobireana välja kirjutamisele.

Kolmas tegur on valgus, ja see kaalub ruumitüübi nii sageli üles, et sellel on oma peatükk.

Külgvalgus toob vahe välja. Pahtel kahaneb kuivades, nii et värske pahtliga ühtlaselt kaetud tasane pind tõmbub vuugikohas väikesesse lohku. Otsevalguses seda ei näe; teravas külgvalguses loeb silm lohu varjuna. Knauf kirjeldab seda mehhanismi Q2 taseme juures otsesõnu ja ütleb, et Q3 vähendab varjukohtade tugevust ja ulatust, mitte ei kaota neid.

Q4 juures on sõnum veel selgem. Knaufi järgi ei ole pahteldatud pinnad, mis on küljelt langeva valguse käes täielikult ühtlased ja varjudeta, tehniliselt võimalikud. See tähendab, et varjuvaba sein ei ole lepingus täidetav nõue üheski klassis. Täidetav nõue on klass, viimistlusmaterjal ja valgustus, mille all pind vastu võetakse.

Sama leht lisab hoiatuse, mida objektil pidevalt eiratakse: kui pinda siluti ainult LED-tulede valgustusega, päevavalgusega arvestamata, võivad hiljem nähtavale tulla valgusest ja varjudest tulenevad visuaalsed erinevused. Knauf soovitab valgustuse küsimusega tegeleda juba pahteldustööde ajal ja vajadusel korrigeerida kavandatava külgvalgusallika valikut või valgusvihu suunda.

Skoobi jaoks tähendab see kolme rida: milline viimistlus pinnale tuleb, milline on selle läige, ja millise valguse all üleandmine toimub. Seinapesuvalgusti või põrandani ulatuv aken teeb koridorist Q4 juhtumi ka siis, kui ruumitüübi tabel ütleb Q3. Ja vastupidi, mattvärviga siseruum ilma külgvalguseta ei vaja Q4 taset selleks, et olla korralik.

Kui leping klassi ei nimeta, ei jää tühi koht tühjaks. Ehituse töövõtulepingute üldtingimused ETÜ 2013 punkt 4.9.1 ütleb, et kui lepingus ei ole sätestatud täpsemaid nõudeid tööde kvaliteedi kohta ja need ei tulene ka õigusaktidest, peab töövõtja teostama tööd asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga ja järgima head ehitustava.

Keskmine kvaliteet ei ole number. Alltöövõtja hinnastab selle Q2-na, sest see on turu vaiketase. Tellija projekteerija oli mõelnud Q3 pinda, sest seina peal on seinapesuvalgusti. Kumbki ei valeta ja kumbki ei tea teise oletust. Vahe tuleb välja üleandmisel, tellija enda valguse all, kui pind on juba värvitud.

Edasi on ETÜ 2013 mehhanism formaalne. Punkt 4.9.5 annab tellijale mittevastavusest teatamiseks viis tööpäeva avastamisest, andes puuduste kõrvaldamiseks mõistliku aja. Punkt 4.9.7 ütleb, et kvaliteedi või mahtude erimeelsuse korral korraldavad pooled hiljemalt viie tööpäeva jooksul kontrollmõõtmised või katsetused poolte esindajate juuresolekul; kui ei ole kokku lepitud teisiti, korraldab need töövõtja ja teatab sellest kolm tööpäeva ette.

Kontrollmõõtmine ei suuda aga kokku leppida klassi, mida kunagi kokku ei lepitud. See saab võrrelda pinda ainult sellega, mis lepingus kirjas on. Kui lepingus seisab „pahteldus ja värvimine", siis mõõdetakse vähemalt keskmist kvaliteeti, ja vaidlus ei lõpe mõõtmisega, vaid läbirääkimisega, kus mõlemal poolel on kaitstav seisukoht.

Kulu on ebasümmeetriline. Taseme tõstmine pärast värvimist ei ole parandus, vaid uus tsükkel: kruntimine, pahteldamine, lihvimine ja ülevärvimine kogu pinnagrupi ulatuses. Laiguline parandus paistab välja täpselt sama valguse all, mis vea leidis, nii et osaline lahendus ei ole tehniliselt olemas.

Novashop lahendab selle lepingu poolel, mitte objektil. Klass fikseeritakse skoobis enne esimest kihti, pinnagruppide kaupa, koos viimistlusmaterjali ja üleandmisvalgustusega. Pakkumine on fikseeritud ja leping kirjalik, tööd algavad ettemaksuta, ning pahteldusetapp võetakse etapipõhise vastuvõtu nimekirja alusel vastu enne, kui maaler alustab. Klassi muutus on siis nähtav muudatus, mitte üleandmisel avastatud eriarvamus.

Kõrgem klass ei ole sama töö, tehtud paremini. See on rohkem kihte, rohkem kuivamist ja rohkem lihvimisringe. Q1-lt Q2-le lisandub teine kiht vuukide ja kinnitusvahendite kohale. Q2-lt Q3-le lisandub lai vuugipahteldus ja õhuke lauskiht kogu kartongipinnale. Q3-lt Q4-le lisandub 1 kuni 3 mm lauskiht ja vajadusel veel üks õhem kiht pärast lihvimist.

Iga kiht peab enne järgmist kuivama. Knauf toob eraldi välja, et kasutusvalmis dispersioonpahtlite kuivamisaja määravad nii ümbritseva õhu kui ka aluspinna temperatuur ja niiskus, ning et objekti temperatuuri- ja niiskustingimused mõjutavad töö lõppkvaliteeti. Kuivamine on kalendriaeg. Seda ei kiirenda see, kui panna seina juurde rohkem mehi.

Vahele jääb kruntimine. Knauf soovitab pahteldatava pinna kruntida, et ühtlustada plaadi ja pahtli erinevat imamisvõimet ja tagada nake, ning lisab, et eriarvamuste vältimiseks on mõistlik, kui vajaliku eelneva kruntimise teeb sama tegija, kes pahteldab. Graafikus tähendab see, et krunt on eraldi rida, mitte maalri esimene päev.

Kolmas mõju on tolm ja järjekord. Lihvimine ei käi paralleelselt paljude teiste töödega samas tsoonis. Mida kõrgem klass, seda rohkem kordi tuleb tsoon teistele töödele sulgeda, ja seda rohkem sõltub tähtaeg järjekorrast, mitte kiirusest. Seetõttu käib klassi muutus alati koos graafiku muutusega, ja see kuulub tähtaegade maatriksisse enne, mitte pärast.

Pakkumised muutuvad võrreldavaks siis, kui kõik pakkujad hinnastavad sama pinda sama tasemeni. Allolevad seitse rida on skoobikeel, mis selle saavutab. Need kuuluvad tööde kirjeldusse, mitte kirja lisasse ja mitte objektikoosoleku protokolli.

Seitsme reaga saab kolm pakkumist kõrvuti panna ja näha, miks üks on odavam. Ilma nendeta on odavaim pakkumine odavam tavaliselt ühel põhjusel: see hinnastas madalama taseme, ja vahe tuleb tagasi üleandmisel, kus selle maksab keegi teine.